line line line

Afganistani kaks tulevikuperspektiivi, asevälisministri hr Nasir Ahmad Andisha nägemus

IMG_3550Teisipäeval, 24. mail toimus Tallinna Ülikoolis Afganistani asevälisministri hr Nasir Ahmad Andisha avalik loeng teemal „Afganistani väljakutsed täna ja tulevikuvisioon”.  Ürituse korraldasid koostööd Aasia Uuringute Koda Eestis, Tallinna Ülikool ja Välisministeerium.

Avatud loengul vaatles dr Andisha Afganistani kui ala, mis puutub kokku kolme erineva julgeolekusüsteemiga. Põhjas on peamine tegur Venemaa, ent ka Shanghai Koostööorganisatsiooni (Shanghai Cooperation Organization) kuuluvad Kesk-Aasia riigid mõjutavad poliitikat. Lõunas asuvad rivaalid ja tuumariigid India ja Pakistan. Läänes paikneb Lähis-Ida oma spetsiifilise julgeolekustruktuuriga.

IMG_3529Dr Andisha näeb Afganistanil kui taoliste keeruliste dünaamikatega regionaalsete julgeolekusüsteemide keskele jääval riigil kahte võimalikku tulevikuperspektiivi. Süngema stsenaariumi järgi jääb Afganistan neid erinevaid julgeolekurežiime eraldavaks tsooniks ning ühtlasi mugavaks võitlusväljaks, kus kolmandad riigid saavad pidada omavahelisi sõdu. Optimistlikuma, liberaalse stsenaariumi järgi võib Afganistani vaadelda kui kolme maailmaregiooni vahelist tohutu potentsiaaliga silda. Sellest tulenevalt, kui riik vaid suudaks end integreerida regionaalsetesse transpordi- ja kaubandusvõrgustikesse (raudtee, naftatorud) ning luua huvide tasakaal, tekiks vastastikune sõltuvus, mis aitaks säilitada rahu.

IMG_3505Afganistan on paljurahvuseline riik Aasia sisemaal, mille rahvastikul on usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed enamiku oma naaberriikides elavate rahvastega. Umbes 38–42% (ehk 5—6 miljonit) Afganistani rahvastikust on puštud, ent naaberriigis Pakistanis elab puštusid umbes 30 miljonit. Tadžikid moodustavad Afganistani rahvastikust veerandi ent põhirahvuse naaberriigis Tadžikistanis. Suuruselt kolmandad on hazarad, kes samuti elavad Pakistanis. Usbekke on Afganistanis umbes kaks miljonit, ent Usbekistanis on neid pea 24 miljonit.

Vastusena küsimusele, mis Afganistani üldse koos hoiab, vastas Dr Andisha, et selleks on alternatiivi puudumine. Ta tunnistas, et afgaanidele on tähtsam riiklus kui rahvusliku identiteedi teemad. Kõik erinevad rühmitused on võidelnud kontrolli eest terves riigis. Afganistanis separatistlikku liikumist ei ole.

Valitsus on nõus Talebaniga läbirääkimisi pidama kui too mõistab, et sõda ei ole lahendus võimu juurde pääsemiseks. Läbirääkimisi erinevate rühmitustega on peetud.

Eesti arengukoostöö Afganistaniga

Afganistan on Eesti arengukoostöö arengukava 2016-2020 järgi üks Eesti arengukoostöö prioriteetseid sihtriike. Viimastel aastatel on Eesti arengukoostöö- ja humanitaarabi vahenditest panustanud Afganistani abistamiseks suurusjärgus 1 miljon eurot aastas, eelistades haridust, julgeolekuküsimusi, naiste ja laste olukorra parandamist ning läbivalt IT võimekuse edendamist.

Eesti on toetanud Afganistani nii rahvusvaheliste fondide ja abiorganisatsioonide – näiteks Afganistani Ülesehituse Usaldusfondi ARTF (Afghanistan Reconstruction Trust Fund) – kui ka kahepoolsete projektide kaudu.

Tallinna Ülikooli koostöö Kabuli Ülikooliga

Üks tähelepanuväärsemaid kahepoolseid arengukoostööprojekte Eesti ja Afganistani vahel on Tallinna Ülikooli ja Kabuli Ülikooli ühisprojekt, mille raames õpivad TLÜs kuus afgaani IT doktoranti, kes pärast õpingute lõppu jätkavad Kabuli Ülikooli õppejõududena.

Äsja lõppes ka teine suur Tallinna Ülikooli projekt „TLÜ poolt väljatöötatud kolme IT magistriõppekava rakendamine Kabuli Ülikooli Informaatika teaduskonnas ajavahemikul 2013-2015“.

AUKE_VM_TLÜ