TLÜ Aasia uuringute magistriprogramm – lisavastuvõtt 12.-15. augustil

Kui Sa seda kirja ei näe, klõpsa siia.

AASIA UURINGUTE MAGISTRIPROGRAMM

AASIA ÜHISKONDADE PEAERIALA OOTAB SIND!

Seoses 12.-15. augustini toimuva lisavastuvõtuga kutsume Sind õppima Aasia uuringute magistriõppesse, mis on algavaks õppeaastaks läbinud põhjaliku uuenduskuuri: ainete õpetamisele läheneme probleemikeskselt, lisandunud on mitmed praktilised kursused ja meiega on liitunud uued õppejõud.

Kunagi varem pole Tallinna Ülikoolis olnud võimalik õppida tundma Aasia ühiskondi nii põhjalikult ja teha seda nii kogenud õppejõudude käe all. Õppekava läbimine annab Sulle eelise leidmaks tööd spetsialistina nii era- kui ka riigisektoris ametikohtadel, kus eeldatakse Ida- ja Kagu-Aasia poliitilise olukorra, ühiskondade ja kultuuride korralikku tundmist.

Õppekava on avatud kõigile, kellel on huvi Aasia riikide hetkeolukorra vastu.

Eriti ootame neid, kellel on bakalaureusekraad sotsiaalteadustes (nt antropoloogia, sotsioloogia, geograafia, riigiteadused, rahvusvahelised suhted) või Aasia uuringutes (Jaapani, Hiina ja Kagu-Aasia uuringud), kuid võrdselt on teretulnud kõik need, kes tunnevad, et Aasia ühiskondade parem tundmine võiks anda neile eelise ettevõtluses või mõnes teises tegevusvaldkonnas. Õppe paremaks sobitamiseks töögraafikuga oleme kõik Aasia ühiskondade loengud asetanud neljapäevale ja reedele.

Mida ja kuidas õpitakse Aasia ühiskondade erialal?

Esimesel õppeaastal õpitakse tundma ühiskondi ja poliitikat Aasia eri paikades nagu Hiina, Jaapan ja Kagu-Aasia riigid. Kõikide kursuste raames saab tudeng süvitsi tegeleda just ennast huvitava teemaga läbi ettevalmistuse ettekandeks, kirjutades lühikest uurimust või osaledes teistes õppejõu poolt ette antud ülesannetes. Kursusel Aasia linnaruumid ja -poliitikad tutvutakse Aasia linnadega, kus tänapäeval elab üle poole kogu maailma linnarahvastikust – uuritakse nii üleilmseid kui kohalikke arenguid, mis kujundavad Aasia linnade ilmet, avalikku ruumi ja arenguvõimalusi, ning seda, milliseid poliitikaid ja kogemusi võiks linnad maailma erinevates piirkondades omavahel jagada. Kursusel Aasia ja sotsiaalteadused tutvustavad Aasia osakonna õppejõud erinevaid teadusharusid ja uurimismeetodeid, mis aitavad tudengitel välja selgitada enda teadustööks parima lähenemisviisi ning viia end kurssi oluliste Aasiaga seotud diskussioonidega sotsiaalteadustes.

Teine õppeaasta algab praktilise kursusega Aasia ühiskondade või poliitika teemaline avalik üritus, mille raames tudengid valivad Eestis Aasiaga seotud sihtgrupi, kellele korraldatakse sobilikus formaadis ja neile olulisel teemal avalik üritus. Kursus võimaldab tudengitel tutvuda võimalike tööandjatega ja näidata ennast Aasiaga seotud teemade hea tundja või ürituse korraldajana. Ka kursus Aasia ühiskondade või poliitika praktika teisel õppeaastal, võimaldab tudengil häälestuda tulevikuvõimalustele. Selle kursuse sisu sõltub valitud praktika iseloomust, mis vastavalt tudengi huvile võib olla nii välitöö, stažeerimine asutuses või ettevõttes, akadeemilise kursuse õpetamine või assisteerimine, osalemine uuringus, vms.

Aasia ühiskondade magistriõppes on lisaks kohustuslikele kursustele võimalik võtta ka vabaaineid ja süvendada teadmisi eriala süvamooduli kaudu, mis sisaldab nii Aasia uuringute osakonna kui ka külalisõppejõudude poolt pakutavaid erikursuseid. Samuti on võimalik õppida erinevaid Aasia keeli (hiina, jaapani) või lihvida oma inglise keele taset, et kirjutada akadeemiliselt heal tasemel uurimusi. Täpsemalt saab MA õppekavaga tutvuda siin.

Aasia ühiskondade eriala õppejõud

Alexander Horstmann, PhD

Alexander huvitub Kagu-Aasia paljurahvuselistes ja –religioossetes ühiskondades toimuvatest protsessidest, mis on seotud etniliste identiteetide, rahvusluse, vähemusrahvuste õiguste ja religioossete liikumistega. Etnograafilisi välitöid on Alexander teinud nii Tais, Myanmaris, Malaisias, Indoneesias kui Lõuna-Hiinas, rääkides soravalt tai keelt ja murdeid.

Kuigi antropoloog, eelistab Alexander läheneda uurimisküsimusele interdistsiplinaarselt. Alexander on õpetanud mitmetes ülikoolides Tais, Jaapanis, Saksamaal, Rootsis ja Taanis. Ta on õpetanud kursuseid etnilise mitmekesisuse, piiride, keelte, religiooni ja poliitika, suveräänsuse ja kodakondsuse, inimõiguste, ühiskondlike liikumiste, kultuurilise üleilmastumise ja multikultuurilisuse teemadel. Alexander on kirjutanud raamatu Lõuna-Tai kogukondadest ning ta on toimetanud mitmeid raamatuid Aasia piirialadest, religioossetest kogukondadest ja traditsioonidest.

Karin Dean, PhD

Karin huvitub poliitgeograafina eeskätt Kagu-Aasia poliitilistest arengutest, sh regiooni suhetest Hiinaga. Teda huvitavad Kagu-Aasia riikide ja ühiskondade ajaloolise kujunemise iseärastustest tekkinud suhted ja omapärad ning tänased sotsiaalsed ja poliitilised protsessid nagu linnastumine, inimeste mobiilsus, kodanikuühiskond, üleilmastumine, erinevad võrgustikud, riiklikud diskursused.

Karin on elanud ja töötanud Hiinas, Tais, Myanmaris, Singapuris ja Vietnamis, tema etnograafilistele välitöödele tugineva teadustöö fookuseks on Myanmari piirid Hiina, India ja Taiga ning piiriülesed vähemusrahvused. Teadustöö võtmesõnadeks on piirid ja piirialad, geopoliitika, võim, vähemusrahvused, identiteedipoliitika, territoriaalsus. Teadustöös rõhutab Karin kohalike praktikate ja paikade olulisust teooriate püstitamisel. 2013. aastal ilmus Karinilt mahukas eestikeelne raamat “Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad.”

Lisaks ülalmainitud õppejõududele on Aasia ühiskondade õppekaval kaasatud suur hulk teisi Aasia uuringute õppejõude (Timothy O’Connor Thurston, Maret Nukke, Katja Koort), kelle kohta täpsemat infot leiate siit.

Täiendav vastuvõtt toimub 12.-15. augustil

Vastuvõtueksam toimub 17. augustil kell 10.00 auditooriumis S-232

Täpsem info lisavastuvõtu kohta aadressil alari.allik@tlu.ee