TLÜ Aasia teemalised kursused kevadel 2019

Head kevadsemestri algust!

Igal semestril pakub Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut oma tudengitele mitmeid põnevaid Aasia-teemalisi loengud ja seminare. Siin on valik kursustest, mida Aasia uuringute suund bakalaureuse- ja magistriastmes sel kevadel pakub.

SEMINAR OF ASIAN SOCIETIES AND POLITICS: DIVERSE GOVERNANCE REGIMES (HIL7262.HT)

Lecturer: Pavin Chachavalpongpun, Associate Professor, Center for Southeast Asian Studies, Kyoto University

Course will run March 2 – April 26

This course examines how democracy, authoritarianism and monarchy shape Southeast Asian politics together with other significant institutions, such as middle class, businesses and army. Through discussions, we will examine various impediments to democracy and economic development, and discuss why some states in Southeast Asia have been able to overcome these obstacles while others have not.

ASIAN RELIGIONS AND SOCIETY (HIL7257.HT)

Lecturer: Associate Professor Alexander Horstmann

The goal of the course is to communicate solid knowledge about the economic and political foundations, presence and vitality of Buddhism, Islam, Christianity and Animism in Asian societies. A vernacular approach is chosen to understand the localization and re-interpretation of religious doctrines and to understand religions in practice- as popular religions. Particular interest is given to the dialectical relation of religion and politics, of high and low traditions and the question of religious frredom.

AASIA FILM JA ÜHISKOND (HIL7256.HT)

Õppejõud: Maret Nukke, PhD

Kursus keskendub ühele või mitmele Aasia piirkonnale või riigile, millele iseloomulikke toimimismehhanisme avatakse aktuaalseid ühiskondlikke probleeme või nähtusi käsitlevate dokumentaalfilmide kaudu. Kursuse käigus vaadatud dokumentaalfilmides puudutatud teemadel toimub seminarivormis arutelu, kus analüüsitakse kriitiliselt filmis esitatud nähtust, kõrvutades filmis esitatud problemaatikat teaduskirjanduses vastava teema käsitlustega.

AASIA FILOSOOFIA (HIL7264.HT)

Õppejõud: Alari Allik, PhD

Kursuse raames käsitletakse filosoofilise mõtlemise universaalsuse või partikulaarsuse probleemi ning antakse ülevaade erinevatest filosoofiapärimuste taustatingimustest ja rõhuasetustest. Peatähelepanu pööratakse Hiina, Indoa ja Jaapani pärimusele, kusjuures keskendutakse peamiselt nendele mõtlejatele ja kontseptsioonidele millel on mõjutavad erinevate ühiskondlik probleemide lahkamist tänapäeval.

AASIA JA SOTSIAALTEADUSED (HIL7251.HT)

Õppejõud: dotsent Karin Dean

Kursus näitab, milliseid küsimusi ja lähenemisi Aasia uurimisele esitavad inimgeograafia, antropoloogia, politoloogia ja ajalugu—ehk kuidas aitavad need distsipliinid oma metodoloogiatega Aasiat uurida. Loenguid annavad vastavad Aasiat uurivad sotsiaalteadlased. Samuti tutvustavad kursusel oma valdkondades toimuvat Hiina ja Jaapani uuringute spetsialistid.

JAAPANI TEATER, FILM JA POPKULTUUR (HIL6411.HT)

Õppejõud: Maret Nukke, PhD

Kursus seab fookusesse kolm omavahel tihedalt seotud žanrit – teatri, filmikunsti ja popkultuuri – ning on üles ehitatud žanri- ja teemapõhiselt. Kursus annab ülevaate Jaapani teatri ja filmi ajaloos kesksetest žanritest ja neile iseloomulikest teemadest, esteetikast ja tehnilistest võtetest. Lisaks antakse loengutes ja seminarides ülevaade popkultuuri ajaloost ja teemadest, nagu näiteks erootika, loodus, religioon, postapokalüptiline maailmapilt, identiteedi kujundamine jms. Kursus on üles ehitatud interaktiivsena, kasutades ära mitmesuguseid õppevorme (loengud, seminarid, ettekanded, visuaalsed materjalid jne). Kursuse juurde kuulub ka e-kursus, mis seab üliõpilasele mitmesuguseid iseseisva töö ülesandeid.

TÄNAPÄEVA JAAPANI ÜHISKOND (HIL6413.HT)

Õppejõud: Maret Nukke, PhD

Kursus kombineerib erinevaid õppevorme, kus loengutes tutvustatud Jaapani ühiskonna toimimist iseloomustavate üldisemate kontseptsioonide illustreerimiseks kasutatakse dokumentaalfilme ja seminarides arutletakse iseseisvalt läbi töötatud või (rühmatööna) ette valmistatud teemadel. Kursuse käigus vaadatakse dokumentaalfilme erinevatel Jaapani ühiskonna teemadel, nagu nt kodutud, koolikiusamine, alternatiivsed grupeeringud, hikikomori, sekuhara, karistussüsteem jms. Pärast dokfilmi vaatamist toimub seminarivormis arutelu, kus analüüsitakse kriitiliselt filmis esitatud nähtust, kõrvutades filmis esitatud problemaatikat teaduskirjanduses vastava teema käsitlustega. Kursuse juurde kuulub Moodle’i e-kursus, kus pakutakse erinevaid lisamaterjale ettevalmistamaks seminariks ning antakse lihtsaid ülesandeid, mis tuleb sooritada järgmiseks seminariks. Kursusel osalejalt eeldatakse aktiivset osavõttu aruteludest ja koduste ülesannete õigeaegset sooritust. Kursuse lõpuks tuleb esitada akadeemiline essee ühel käsitletud (või muul Jaapani ühiskonnas probleemsel) teemal, milles üliõpilane demonstreerib oskust analüüsida ühte ühiskondlikku nähtust ja luua seoseid erinevate sotsiaal-kultuuriliste nähtustega Jaapani ühiskonnas.

AKADEEMILINE KIRJUTAMINE JAAPANI UURINGUTES (HIL6420.HT)

Õppejõud: Alari Allik, PhD; Maret Nukke, PhD

Kursuse vältel õpitakse tundma teadusteksti konventsioone, teadusliku teksti struktuuri, liigendust ja keelekasutust. Pööratakse tähelepanu teadusliku teksti sisulistele ja stilistilistele iseärasustele. Õpitakse kasutama allikaid ja neile korrektselt viitama. Kursuse vältel pööratakse tähelepanu Jaapani uuringute erialast tulenevatele spetsiifilistele probleemidele tööde kirjutamisel.

HIINA ÜHISKOND (HIL6384.HT)

Õppejõud: Jekaterina Koort, PhD

Üliõpilased omandavad tänapäeva Hiina ühiskonna temaatikas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ning oskusi analüüsida Hiinas toimuvaid sotsiaalseid protsesse. Seminaril tulevad arutlusele neljanda ja viienda Hiina juhtide põlvkonna (2002-2022) sotsiaalpoliitilised nähtused ja probleemid. Käsitletakse Hiina vähemusrahvaste olukorda, ühe lapse poliitikat, linnastumist ja globaliseerumist, sõna- ja isikuvabadust, interneti kasutamise võimalused, kodanikuühiskonda jne. Üliõpilased õpivad siduma erialaseid teadmisi Hiina kultuurist, ajaloost, maailmavaadetest, ühiskonnast ja poliitikast kursusel arutletud teemadega. Samuti omandatakse praktilisi oskusi, mis aitavad kujundada ja kaitsta oma seisukohti diskussiooni käigus.

LÄHIS-IDA UURINGUTE ERIALANE PROJEKT (HIL6593.HT)

Õppejõud: Lidia Leontjeva, MA

Kursus keskendub üliõpilase iseseisva uurimustöö jaoks vajalike oskuste arendamisele rühmatöö vormis. Selleks on õppejõu või üliõpilaste poolt väljapakutud teemaga seotud informatsiooni/andmete valimine, kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine, uurimuse tulemuste vormistamine ja presentatsiooni tegemine. Kursuse üheks osaks on kaasüliõpilaste rühmatööna valminud uurimisprojekti allikate, analüüsikäigu ja tulemuste kriitiline hindamine, mis viiakse läbi debativormis. Kursuse projektidele ja individuaalse töö panusele annab omakorda hinnangu ja individuaalse tagasiside kursust juhendav õppejõud. Rühmatöö vormis teostatava uurimusprojekti teemade ring on seotud bakalaureuse õppekava ainekursustega (kirjandus, ühiskond, keel jms).

LÄHIS-IDA ÜHISKONNAD (HIL6584.HT)

Õppejõud: Sandra Peets, MA

Ülevaade ühiskonnakorralduse ideede ajaloost islamieelsel ajajärgul ja muutustest seoses islami tekkega. Klassikalise islami ühiskonna ajalooline areng ja selle religioonifilosoofiline taust, vähemuste roll, teiste kultuuride ja nende keelte ühiskondlik mõju. Vaadeldakse ka tänapäevaste Lähis-Ida riikide ühiskonnakorraldust 20. sajandi poliitiliste ja sotsiaalsete muutuste keskel ja religiooni rolli selles.

HIINA MAJANDUS JA POLIITIKA (HIL6383.HT)

Õppejõud: Frank Jüris, MA

Kursus annab ülevaade Hiina sise- ja välispoliitika spetsiifikast. Käsitletakse muuhulgas ühe Hiina poliitika küsimust, Hiina rolli suurte rahvusvaheliste organisatsioonide töös, Hiina vähemusrahvaste olukorda, Hiina Kommunistliku Partei struktuuri ja tööd riigi keskvõimu organina, Hiina Rahvavabariigi rolli tänapäeva geopoliitikas, Hiina omavalitsuste tööd, Hiina majandusdiplomaatiat, tööstust ja aktsiaturgu. Õpitakse opereerima põhikategooriate ja mõistetega, võrdlema Hiina spetsiifilisi nähtusi ja praktikaid omavahel ning kõrvutama seda teiste riikide kogemusega.

KEELED

Hiina keel A2, B1, B2

Õppejõud: Wu Zhuoya, Xue Xiao

Jaapani keel A2, B2

Õppejõud: Akiko Masaki-Kadarik, MA; Margit Juurikas, MA

Araabia keel B1, B2

Õppejõud: Professor Otto Jastrow, Helen Geršman,PhD, Eva-Louisa Radhaa

NB! Registreerimine kevadsemestri kursustele ÕISis lõpeb 11. veebruaril 2019

KONFUTSIUSE INSTITUUDI KURSUSED

HIINA TEEKULTUUR (CIC6122.CI)

Õppejõud: Zhuoya Wu

Kursuse eesmärgiks on õppida tundma Hiina teekultuuri, selle ajalugu ning tee joomisega seotud etiketti ja tõekspidamisi. Kursus annab ülevaate tee ajaloost, erinevatest teesortidest, tee kasvatamisest ja tootmise protsessist, tee valmistamiseks vajalikest vahenditest ja tee valmistamise erinevatest etappidest, aga ka üldisemalt teejoomise kultuurist ja etiketist. Kursuse jooksul arutletakse teega seotud filosoofiast.

Lisainfo

HIINA MEDITSIIN (CIC6051.CI)

Õppejõud: Karina Laurits, PhD

Hiina kultuuri lahutamatuks osaks on Hiina meditsiin, mille juured asuvad sügaval Hiina filosoofilises traditsioonis. Hiina meditsiin koos erinevate tervisepraktikatega moodustab ühtse süsteemi, mida iseloomustab unikaalne teoreetiline baas ja mitmetuhande aastane praktiline kogemus. Meditsiini filosoofilise südamiku moodustavad: teooria eluväest ehk Qi’st, teooria yin’i ja yang’i tasakaalust ning viie elemendi teooria. Inimese haigestumise puhul on tegu yin ja yangprintsiibi tasakaalutusega kehas. Diagnostika eesmärgiks on leida haiguse põhjustanud disharmooni seaduspärasus. Selle alusel on võimalik iga konkreetse haigusjuhtumi puhul leida täpne ning sobiv ravi. Erinevate Hiina ravimeetodite kõrval leidub terve rida praktikaid, mille eesmärgiks on tervise säilitamine, taastamine ja tugevdamine.

Kursus käsitleb paralleelselt nii Hiina meditsiini teooriaid kui erinevaid teraapiaid. Igas loengus tutvustatakse mõnd Hiina meditsiini alusteooriat ning sellest lähtuvaid tervisepraktikaid.

Lisainfo

HIINA KEELE KURSUSED NB! Tunnid algavad 4. veebruarist 2019!